Juminda

Hommikul pühkis loode tuul taeva selgeks ja taeva ei jäänud alles ühtki pilve räbalatki.
Jumindal ei ole ma ilmselt käinud talvisele ajal. Tee viis Juminda piirivalveni välja aga sinna kus on mälestusmärk, meremiinid ja meri, sinna ei viinud teed. Auto sai kõige lähemale kilomeetri kaugusele ja edasi pidi sumpama läbi lume. Sula ja külm oli teinud õnneks lume tugevaks ja kandis hästi.
Mere pealt paistis väike pilv üles tõusvat. Pärast aga, kui olin auto juurde tagasi saanud oli väiksest pilves saanud suur talvine rünk. Leesi juures hakkas sadama laia paksu lund ja tee peal oli korraks tuisust ja lumest nähtavus täiesti kadunud.
Tallinas paistis ikka päike kui õhtul tagasi sain ja keegi ei teadnud tuisust ega paksust lumesajust midagi.  Sellel päeval sai palju – päikest, tuisku, tuult, lumesadu, sinist taevast lund ja talvist vaikust ja rahu.

Huvitav oli olla vaikselt kaldal valge maa ja valge mere piiri peal ning kuulatada, kuulatada talvist vaikust. Loe edasi: Juminda

Varahommik

Alles mõni päev tagasi sai meenutatud, kuis oli palju lund siis, kui me lapsed olime. Novembris ei ole ammu enam tulnud nii palju lund, kui praegu. Ilmajaam väitis, et Kuusikul olla tulnud viimase 50 aasta rekord – 44cm.

Hommiku valguse teeb aga lumi teistsuguseks, pole enam “eesi igavene november”