Kaasik

Väga harva on minu tee peale jäänud kasikud. Enamasti on kas segametsad, tihedad rägastikud või hoopis mõnusad männimetsad rannaaladel.

Kaasik

Kevade hommik

Viimane nädal sai peatutud hommikul Kasari jõel, selle vana silla peale meeldib mulle ikka möödaminnes jalga sirutama minna.

Ilmselt viimane kord see aasta kui seal on jää ja lumised kaldad. Kevad võtab maad ja järgmine kord peaks saama juba üle ujutatud kaldaid kaeda.

Kevade hommik Kasari jõel

Natuke maagiat hüljatud pildile

Eelmine aasta augustis oli mul tehtud seeria fotosid Kuressaare jahisadamast, millest üks ka siin blogis juba varem on olnud.

Leiad selle aadressilt – http://www.timetrap.ee/2012/08/kuressaare-jahisadam/

Ma oli tookord väga keskendunud Jahisadamale, nendele peegeldustele siledal sadamaveel ja vaatele sadama ja hotellide poole. Kui ma selle stseeniga olin lõpule jõudnud läksid tagasi määda kallast. Kuu oli tõusnud. Ma peatusin korraks ja tegin ühe klõpsu. Oli juba piisavalt hämar ja ma olin ise küllastunud loojanust ja sadamast mis teisel pool oli. Ma ei panustanud sellele pildile vaid tegin lihtsalt möödaminnes klõpsu.

Edasise piltide “ilmutamise käigus” ma proovisin sellest pildist midagi teha, sest originaalsi nagu kaamera automaatika seda jäädvustas oli see kole igav ja tuhm. Pilt sai märgitud kui “rejected” ja mul ei olnud sellega rohkem plaane enam.

Sattusin pilte sirvides sellele aga uuesti. Kuna pilt oli RAW formaadis pildistatud siis peaks olema pildis siiski piisavalt infot et sellest midagi teha… Adobe Lightroom pakub päris häid võimalusi pildi tuunimiseks ja seal sai pildi värvi kui heledust ja kirkust  tuunitud. Edasisse töö sai tehtud OnOne Software poolt loodud programmis Perfect Effects 4 Free (NB! tegemist on nende pilditöötlus programmi tasuta versiooniga. Sellel ei ole küll kõike seda mida täisversioonis, kuid on piisavalt palju võimalusi.

Ma tahtsin sellest pildist saada kätte ühe ägeda päikeseloojangu, natuke müstilise ja säravate värvidega pildi. Perfect Effects programmis sai kasutatud filtreid nagu “Magical Sunset” Orton Hoes and Woes” ja pintsliga lisatud mere peegeldustele sära ehk “glow” efekti.

Mis arvad tulemusest. Lisan siia potsitusele nii originaal pildi, mida kaamerast kätte sain,  kui ka pildi lõpptulemuse.

Nädala alguses postitasin selle pildi ka Google Plus keskonda, kus on see leidnud hämmastavalt palju tähelepanu. Ütleme siis et tavapärase 10-15 plussi asemel lausa 80 ja ka 11 edasijagamist.

Goolge plusi postitusele saad aadressilt – https://plus.google.com/u/0/109155636432883842341/posts/UiL6qgfFoxz

Minu jaoks nii pilt kui vastukaja on imeline, ma ei ole seni sellises mahus ega ulatuses pilte editeerinud ja olen tulemusega väga rahul.

PS! pilte siit blogist võib kasutada oma isiklikul otstarbel, Kui tahad seda pilt endale töölaua taustaks siis lihtsalt kliki selle pildi all olevale lingile ja salvesta pilt.

Maagiline loojang

Salvesta endale see pilt HD resolutsioonis

 

Originaal pilt enne “ilmutamist”

Pilt enne editeerimist

Jää ja vulkaan

Käisin Saaremaa kaldaid mööda ja otsisin seda kohta kus oleks kive ja jääd lootuses midagi ägedat näha.

Kaldast andis minna mõnikümmend meetrit ja siis tuli juba vaba vesi vastu. Vesi on praegu madalseisus ja jää vajudes on kivid pugenud jää vahelt välja moodustades sellised ägedad jää “vulkaanid”.

Seal vee ja jää piiril olemine loojuva päikese kumas viis unustusse kuni mingi hetk avastasin et näpud on nii külmunud ning ei saa enam kaamera nuppe õieti vajutada. Oli viimane aeg minna sooja ja tegeleda edasi tulemuste “ilmutamisega”.

Jää ja vulkaan

Liivaluited

Viimane kord Saaremaalt koju sõites põikasin kõrvale Kloostri vaatetorni juurde. Kohe peaks tulema sula. Sula peaks tooma sinna üleujutused ja praegu on viimane aeg kiigata jõge tema talvises madalseisus. 

Ma mäletan aastaid tagasi oli pildistamine minu jaoks tõsine hobi. Ma käisin igal pool ringi koos kaameraga.  Ma tegin igal pool pilti. Ja siis aegajalt avastasin, et ka mõni pilt on hästi välja tulnud. Samuti ma ajasin taga seda täiuslikku kaadrit, adumata, et hea pildi saab kaamerast harva. Pilt vaja ilmutada ja luua selliseks nagu sa oled seda ette kujuanud pildistades.

Viimasel ajal ma vaatan koha peal ringi ja minu silm on harjunud teatud asju nägema. Kui ma seal jõe ääres olin ja seda puud vaatasin siis minus tekkis visioon kuidas ma seda puud tahan jäädvustada.

Minu esimene mõte oli teha  pilt mustvalgena, või sellisena, et ma saaksid sügava taeva sinise tooni. Kui ma vaatasin ringi siis selle puu taga oli päris palju räbu, mis ei olnud mu pildile sobilikud ja ma tahtsin seda puud kalda peal jäädvustada taeva taustal. Ma pidin minema madalale, pärsi maa ligi.

Nii ma siis otsisin natuke seda õiget nurka kust puust pilti teha. Teiselt poolt jõge, jõe piirilt madalalt peaaegu vastu lund ja jääd. Jutu point on selles, et minus on tekkinud visioon kuidas ma üht või teist kohta tahan jäädvustada ja seda näidata. Ja mulle on hakanud meeldima klõpsimise asemel koha peal pisut tööd teha selleks see õige kaader kätte saada.

Muide täitsa veider on see, et kui võtta pildilt ära värvid, siis see avab ruumi inimese illusioonile. Nii on mõned mu pildile GooglePlusis kommenteerinud, et täitsa äge liivane kallas.  Ma olen üsna kindel, et kui sa seda juttu just eriti ei viitsi lugeda, siis kujutad sinagi seda ette liivase luitena, millel kõrkjad ja üksik puu, sest ma olen sellele pannud sellise pealkirja.  

Puu jõe kaldal

Jääaeg, uus hooaeg

Viimane laupäev sai tehtud mõnus jalutskäik Juminda poolsaarele ja ka meie lemmik Pikanõmme matkarajale.

Jää on tugev, pole veel õieti saanud liikuma. Aga jääd on ja kui jää liikuma saab võib mõnes kohas kindlasti jälle jäämägesid kohata.

Nii kaua, kui mäletan võib peale jääaega alati sula oodata, ja siis tuleb kevad.

Jääaeg, uus hoaeg

142 päeva

Ei olegi selle talve esimesest lumest palju möödas. Kõigest 142 päeva tagasi 14. oktoobril tuli esimene lumi maha.  Kui nüüd peaks veel 40 päeva vastu oleks pool aastat täis. Aga ehk ikka ei vea nii kaua välja ja parem oleks ka.

See pilt on reede hommikusest hetkest kui õues oli taas 12 külmakraadi, Pirita jõe ääres.

Koidupäike pirita jõe ääras

 

Mina, lumi, talv, õhtu ja raba

Nädal tagasi täitsin ühe selle talve unistustest – talvisest rabast. Ja kui ma rabateed välja tulin siis meenutasin, et see oligi mul tegelikult üldse esimest korda käia rabas talvel.

Jalutus rappa, karge 10 kraadi külma, krudisev lumi jalge all ja inimtühi rada. Ma ei näinud ei loomi linde ega kahejalgseid. Istusin külmunud raba järve ääres pingile rüüpasin seal kaasa võetud sooja kohvi, kuulasin, olin….

Loojang Viru rabas

Talvine raba

Mul on väga hea meel, et mul õnnestus viimane nädalavahetus käia rabas ja mu pere seda mulle võimaldas.  Kusjuures see oli mul esimene kord kui ma üldse talvel rappa läksin. Imelik on endal praegu mõelda, et ole kunagi käinud talvises rabas varem, vähemalt ma ei mäleta sellest midagi.

Talvel on kuidagi keeruline, kui hing ihkab looduse vahele minemist. See on vist nagu mingi sõltuvus, et kui ei saa siis on nagu midagi puudu. Kas ei ole valgust halli taeva all või on ilmas miskit viga…
Nii mõnus oli istuda jäätunud raba järve ääres pingil, rüübata kuuma kohvi mis termosega kaasa oli pandud ja näksida ära teemoonaks kaasa võetud võileivad. Õhus oli vist 10 kraadi külma ja kerge tuuleiil puhus selja tagant värsket talvist karget õhku.

Ehk inimesed, minge metsa !

Lisan ühe pildi siia juurde, ja ilmselt lähipäevadel veel mõned kui olen kõik pildid korralikult ära “ilmutanud”.
Eile sai see sama pilt lisatud ka Google+ lehele ja on saanud nii mõnegi

Talvine Viru raba.

Talvine Viru raba

Siil udus

Ma ei teagi, kas siin just päris siili üles leiab. Võibolla kui oleksin seal rohkem ringi vaadanud ja otsinud… Siilil on praegu uneaeg ja talvine udu katab aegajalt ka siili kodu.

Siil udus