Uduloor karges hommikus

Sirvisin oma vanemaid pilte mis oli tehtud Saaremaal käimistest ja paikadest mis tee äärde jäid.

6 aastat tagasi 8 Jaanuaril 2008 .
10 kilomeetrit enne Kuressaaret jääb üks lagedam põld, alati on seal suviti moone kasvanud tee ääres.  Ühel põllul on üksik mänd mida olen alati mööda sõites imetlenud ja vaadanud.

Too hommik oli eriline, oli ju ka veel päev peale minu sünnipäeva.  Aga eriliseks ja meeldejäävaks tegi selle päeva hoopis see karge külm hommik ja ere  hommikuvalgus.  Kõik oli valge. Puud olid härmas, kaetud öise karge külma loodud härmatisega, maa peal siin ja seal kattis  madal ja tihe uduloor mis hõljus kerge kuid tiheda voona lume kohal. Udu oli kohati nii tihdalt maa peale surutud, et ei saanudki aru kus lõppeb lumi ja algab udu.

Karge hommik

Pilguheit

Eesti on tasane maa, isegi Võrumaa küngaste vahelt suudad vaevu eristada kőrgemat ja madalamat maad.
Pilguheit meie Võrumaa külaskäigule.
Selline ta siis on kui kaugemalt või kõrgemalt vaatad – heinamaad, põllud ja lõputud metsad.
Astud aga maa peale tagasi siis kohtad palju kenasid ja toredaid inimesi ja palju väikseid külasid kus elu käib nende oma rütmi.
Pilguheit eesti maastikule