Esimest korda kohtasin looduss metsikut tulpi Saaremaal, ühe kunagise talumaja hoovis. Maja ennast seal enam ei olnud, oli ainult mälestus kunagisest maja asemest kuid tulbid õitsesid selles kujuteldavas hoovis edasi. Ma nagu mäletaks, et olen sellest hoovist ka pilt teinud kuid ei suutnud seda leida.
Oma aeda saime need tulbid oma tädi käest kelle aias need rändasid ühest kohast teise. Ühte valesse kohta olid rännanud ja sealt olid need vaja välja võtta. Nii tulid need sibulad meie aeda. Mulle iseenesest meeldib selline natuke metsikum aed, muidugi kui seal ka teatud korrapära on olemas – niimoodi sobivad sellesse pilti ka need lilled.
Päikese käes ajavad oma õie lahti ja keeravad ennast nii päikese poole kui saavad. Hämaras või ka pilves ilmaga hoitakse õienupp kõvasti kinni.
