Juba juuli lõpus, Hiiumaal olles, nägime esimesi oranžikaid pihlakaid. Siis tundus, et see on natuke liga vara - alles on ju veel suvi. Need pihlakamarjad on pildile jäädvustatud ikka Augusti teises pooles, meie maakodu juures.
Pihlakate punetamise ajal on õhk on täis saagi lõhna, puude lehtede sahinat ja lindude sügisrännet. Linnud kogunevad parvedesse ja ikka on kuulda kuidas väiksemad parved tulevad, puude võrade vahel sahistavad ning jälle kaugustesse kaovad.
Esimest korda kohtasin looduss metsikut tulpi Saaremaal, ühe kunagise talumaja hoovis. Oma aeda saime need tulbid oma tädi käest kelle aias need rändasid ühest kohast teise.
Kodukiri Novembri numbris sai meie aed avalikuks. See on väike kaemus nii meie aeda kui ka savi meisterdamisse ning avab ühtlasi natuke seda, mis hinges peidus on.
Käes on see aeg aastast kui hõlmikpuu võtab endale kuldse kuue. Tegin igaks juhuks pildi täna ära, sest esimene öökülm toob alla kõik lehed